Vajaduspõhisest peretoetusest

12.09.14
 

See suvi toob endaga kaasa muudatusi peretoetuste maksmises. Juulikuust hakkavad vajaduspõhist peretoetust saama pered, kes enam abi vajavad ning pered, kellel on rohkem lapsi. Uut toetust aitavad riigil välja maksta kohalikud omavalitsused ja nii tuleb ka taotlus esitada elukohajärgsesse omavalitsusse.

 

Sotsiaalminister Taavi Rõivas`e kirjutis ning sotsiaalministeeriumi info vajaduspõhisest peretoetusest on väga ülevaatlikud, seetõttu toome välja olulisemad punktid, millest juhinduda vajaduspõhist peretoetust taotlema tulles.

Perekonnal on õigus vajaduspõhisele peretoetusel siis, kui ta vastab kahele tingimusele:

1) perekonnas on üks või mitu lapsetoetust saavat last;

2) perekonna sissetulek jääb allapoole suhtelist vaesuspiiri.

 

Kes saab olla taotlejaks?

Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub). Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.

Kui tegemist on näiteks kärgperega, kus mõlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva ühe või mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse  vajaduspõhise peretoetuse  saamiseks.

 

Perekonna koosseis

Perekonna koosseisu arvestamisel lähtutakse üldiselt samadest põhimõtetest, nagu toimetulekutoetuse puhul, s.t et perekonna liikmeteks loetakse abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Perekonna koosseisu arvatakse ka päevases õppes õppivad õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega.

Erinevalt toimetulekutoetuse määramisest loetakse aga  vajaduspõhise  peretoetuse  määramisel perekonnaliikmeteks ka need õpilased, kelle rahvastikuregistri järgne elukoha aadress ei lange kokku teiste pereliikmetega omaga, kuid kelle eest on pereliige taotlenud lapsetoetust.

 

Taotlemine

  • Vajaduspõhist peretoetust saab hakata taotlema käesoleva aasta 1. juunist. Avaldust toetuse saamiseks saab esitada kogu kuu jooksul (hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks) – lisatud kasutusel olev taotlusblanketi näidis.
  • Toetust tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest, kus inimene alaliselt või püsivalt elab. Kohalikul omavalitsusel on kohustus hinnata sissetulekute järgselt, kas inimene hakkab saama lisatoetust või mitte.
  • Avaldusele tuleb märkida kõigi perekonnaliikmete nimed ja isikukoodid või sünniajad.
  • Avaldusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka selle suurust. Kui mõnda sissetulekut ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toetuse taotleja selle suurust oma allkirjaga. Vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud uurimispõhimõttele on haldusorgan ehk kohalik omavalitsus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, kogudes vajaduse korral tõendeid (sh sissetuleku väljaselgitamiseks) oma algatusel.
  • Otsus toetuse määramise kohta tuleb teha kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
  •  

Toetust määratakse korraga kolmeks taotlemisele järgnevaks kuuks, mida makstakse välja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga. Kui hiljem selgub, et toetuse taotlemisel on esitatud valeandmeid või teadvalt andmeid varjatud, on toetuse saaja kohustatud makstud toetuse tagastama.

 

  • Toetusi hakatakse välja maksma alates 1. juulist 2013. a.

 

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

·         ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;

Ühekordselt makstavateks toetusteks, mida sissetulekute hulka ei arvata, on näiteks kohaliku omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus, toimetulekutoetus. Toetused, mida makstakse riigi- või kohaliku eelarve vahenditest regulaarselt, mitte ühekordselt (näiteks hooldajatoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus), arvatakse toetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka.

·         puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavateks toetusteks, mida toetuse taotlemisel perekonna sissetulekuna ei arvestata, on puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse aga perekonna sissetulekute hulka. 

·         riigi tagatisel antud õppelaenu;

Teised saadud laenud peale riigi tagatisel antud õppelaenu arvatakse perekonna sissetulekute hulka.

·         tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;

Stipendiumid ning toetused, mida ei maksta tööturuteenuste- ja toetuste seaduse alusel, ning mis ei kuulu ka riigi- või kohaliku eelarve vahenditest makstavate ühekordsete toetuste alla, arvatakse toetuse taotlemisel perekonna sissetulekute hulka. 

·         õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust;

Muud õppetoetused peale vajaduspõhise õppetoetuse arvatakse perekonna sissetulekute hulka, v.a juhul, kui tegemist on riigi või kohaliku eelarve vahenditest makstava ühekordse toetusega.

·         riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust kahe lapsetoetuse määra (st 19,18 euro) ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;

Kuivõrd lapsetoetuse määr on 9,59 eurot ning alates 1. juulist 2013 on kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetuse suuruseks 76,72 eurot, siis saab järeldada, et alates juulikuu sissetulekutest võetakse kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetuse arvestamisel sissetulekuna arvesse 57,54 eurot (76,72 – 9,59 -9,59 = 57,54)
Kahe esimese lapse eest makstav lapsetoetus (19,18 eurot lapse eest) loetakse täies ulatuses perekonna sissetulekute hulka.

·         sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat vajaduspõhist peretoetust; (alates 01.07.2013)

 

Sissetulekupiir

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2013. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2013. aastal perekonna esimesele liikmele 280 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 140 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 84 eurot kuus.

 

 

Näited vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kohta 2013. aastal:

·                                 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps.
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 644 eurot (280 + 140 + 140 + 84 = 644). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 644 eurot kuus.

·                                 3-liikmeline perekond, kus on 1 täiskasvanu ja 2 alla 14-aastast last.
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 448 eurot (280 + 84 + 84 = 448). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 448 eurot kuus. 

·                                 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-aastast last.
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 588 eurot (280+ 140 + 84 + 84 = 588). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 588 eurot kuus.

·                                 5-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, kaks 14-aastast või vanemat last ja 1 alla 14-aastane laps
Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 784 eurot (280 + 140 + 140 + 140 + 84 = 784). Seega saab pere 2013. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 784 eurot kuus.


Oma pere vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri välja arvutamiseks ning lisainfot vajaduspõhise peretoetuse kohta saab järgmistelt aadressidelt:

 

http://www.sm.ee/sinule/perele/vajaduspohine-peretoetus/vajaduspohise-peretoetuse-sissetulekupiiri-kalkulaator.html

 http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne/vajaduspohine-peretoetus/korduma-kippuvad-kuesimused.html

http://www.sm.ee/sinule/perele/vajaduspohine-peretoetus/korduma-kippuvad-kuesimused.html

Samad küsimused-vastused on kättesaadavad ka veebilehe www.lastetoetused.eekaudu.

 Üldtuntud on tõdemus, et igasugused muudatused põhjustavad esialgu mõningast rahulolematust ning vastakaid arvamusi. Sotsiaalministeerium on aga lootusrikas ning arvab, et vajaduspõhise peretoetuse rakendumine sujub suuremate probleemideta.

 

 Lisainfot vajaduspõhise peretoetuse osas saab sotsiaalnõunik Maarika Tikman'i käest  tel: 7857 355 või 5290 722

 

 

Toimetaja: MADIS TÄNAVA